Tegelase analüüs (vana Vestman)

Vana Vestman on Matilde ja Laura isa, natuke vanemapoolne, vuntsidega. Inimesed peavad Vestmanist lugu, kuna tal on oma uulits. 

Vestman on tüüp. Tal ei ole väga suurt rolli, aga ta mängib oma tegelase väga hästi välja. 

Ta on ka ühemõõtmeline tegelane. Väga range ja tahab, et kõik oleks laitmatult tehtud.

Vestman teeb Sanderit koguaeg maha öeldes, et ega see luuletaja töö pole midagi, millega kilgata, et hoopis insener võiks olla. Kui aga ,,Pisuhänd'' muutub populaarseks raamatuks ja ta lõpuks teada saab, et Piibeleht on selle autor, siis langeb Sanderi staatus tema silmis madalamale kui see enne oli ja Piibeleht hakkab talle meeldima, kuna ta leiab, et tema on veidi asjalikum kui Sander.

Vestman on muutumatu tegelane.

Ta on väga avatud tegelane. Ta ütleb välja kõik mis ta arvab, olgu see hea või halb, aga pigem halba või negatiivset, kuna liiga palju kiita ta ei saa, see rikuks ta karakteri.

Vestman räägib väga korrektselt ja üleolevalt. Ta laused on tihti pikad ja rääkimise ajal ta tavaliselt seisab ikka kaks jalga kindlalt maa peal, et inimesi, kellega ta räägib, oma jutuga veenda.

Algkeel

Algkeeli taastatakse võrdlev-ajaloolise meetodiga. Selleks võrdleb teadlane eri keelte samatähenduslikke sõnu ja püüab nende põhjal taastada algkeele sõnu nii, et oleks võimalik seletada, kuidas on algkeelte vormist keelemuutuste tagajärjel kujunenud tänapäeva keeltele vastavad sõnad. Indoeuroopa algkeele taastamisel võrreldi vanakreeka, ladina, saksa ja inglise keelt muistsete sanskritikeelsete tekstidega. Üheks näiteks on sõna jalg.

Üheks võrdluse tulemuseks järeldati, et indoeuroopa algkeeles oli jalga tähistava sõna alguses p, mis oli inglise keeles muutunud f-ks, aga teistes keeltes säilinud.

Vaatamata taastamistele ei saa olla kindel, kuidas inimesed tol ajal tegelikult rääkisid.

Tänapäeval on Euroopas kõnelevate indoeuroopa keelte hulgas on sanskiti keelele kõige lähedasem leedu keel.

Hiljem hakati taastama ka teisi keelkondade algkeeli, näiteks Altai ja Uurali algkeelt.

Sõnakorduste pilt

Eesti rahva kujunemine

   Inimkeele tekkimine arvatakse olevat toimunud rohkem kui 100 000 aastat tagasi. Mingit keelelist materjali(infot) keele arengu varase perioodi kohta ei ole, aga 8000 aasta taguse keelelise materjali kohta on.

   Arvatakse, et mida suurem on häälikuline sarnasus, seda lähemalt on keeled sugulased. Ühe sõna võrdlusest ei saa järeldusi teha, sellepärast uurivad keeleteadlased väga suurt hulka sõnu.

   Arheoloogia ja geneetika vallas on tehtud avastusi, mis on loonud aluse, mille põhjal saab uurida ka keele varasemaid arenguid, eeskätt seda, millal keel võis tekkida.

Arheoloogid hindavad leidude vanust radioaktiivse süsiniku hulga mõõtmise teel. Geneetikud on uuringutega püüdnud kindlaks teha geene, mis on seotud inimese keelevõimega. Inimesel on olemas geenivariant, mis ahvidel puudub. Selle geenivariandiga saab teha järelduse keele võimaliku tekke kohta.

Tänapäeval on inimkeele tekkimise kohta kaks võistlevat oletust : polügeneesi ja monogeneesi teooria.

Polügeneesi teooria arvates hargnesid Homo erectuse ja inimese ühised  esivanemad üle maakera laiali rohkem kui miljoni aasta eest. See teooria põhineb arheoloogilistel leidudel.

Monogeneesi teooria arvates on inimkeele tekkimine maailma ajaloos haruldane sündmus, mis toimus ühes populatsioonis Aafrikas. Mõnikord on monogeneesi teooriat piibli sarnasusel nimetatud Aafrika Eva teooriaks.

   Nüüdisinimese levik algas Aafrika asustamisega, mis toimus 120 000 kuni 150 000 aastat tagasi. Inimesed rändasid Aafrikast välja umbes 75 000 aastat tagasi. Rännakute käigus arenesid välja väga paljud erinevad keeled.  Paljud on tänapäevaks juba kadunud, mõned keeled muutusid algkeelteks.

   Euroopa esimene elanik oli neandertali inimene. Tänapäeva inimese esivanemad olid kromanjoonlased. Esialgu elasid nad Euroopas kõrvuti, kuid umbes 28 000 aastat tagasi surid neandertallased välja.

Tänapäeva Euroopa rahvaste ja keelte kujunemist on ilmselt kõige rohkem mõjutanud viimane jääaeg. See algas üle 100 000 aasta tagasi ja lõppes umbes 13 000 aastat tagasi.

   Arvestatav osa eesti, soome ja läti meeste geneetilist materjali on pärit Siberist. Kõigi ajalooliste ja poliitiliste muutustega liikus ka inimesi, mis on muutnud Balti mere äärsete rahvaste, kaasa arvatud eestlaste geneetilise pildi üsna kirjuks.